Mõisaid on Eestimaal olnud väga palju. Kuigi mõis on võõrvallutajate poolt Eestisse toodud võõrnähtus, on ta saanud tänaseks Eesti kultuuri lahutamatuks osaks. Alatskivi identiteet seisneb suuresti ajaloos - legendides ja müütides, mida räägitakse nii lossi kui kogu ümbruse kohta. Kogu mõisakompleks, mida küll algsel kujul enam ei ole, võimaldab tunnetada aja kulgemist. Paljud hooned on hävinud, mitmed saanud uue sisu ja funktsioonid, kuid mõisa peahoone lossi näol viib meid ajas tagasi XIX sajandisse.
Mõis moodustab hoonete, maade, objektide ja legendide kogumi, mille hingust on tunda tänasel päevalgi. Alatskivi mõisa hoonestuse ja ilmestavad objektid saab jagada tinglikult nelja ringi, mida seovad maalapid ja teedevõrk. XIX sajandil kuulus mõisaansamblise 57 hoonet ja objekti, millest oma kohal seisab veel 41.
Esimene ring on mõisasüda. Loss ja selle lähiümbrus - tõllakuurid, juustukelder, jääkelder.
Teise ringi ehk majandusringi moodustasid pesuköök, laudad, küün, aedniku maja, sepikoda, saun, mõisateenijate elamu, hobusetall, tallimeeste elamu, vankrikuurid, viljapuuaed ja linaleotustiik.
Kolmanda ringi ehk piiriringi kaugemad majandushooned - küüni, veskid, moonakate majad, samuti kirik ja kalmistu.
Neljas ring sisaldab mõisat ilmestavaid kaugemaid objekte - Apollo Belvedere kuju, Kalevipoja säng.
Alatskivi loss ja perekond Nolckenid
1843.aastal abiellus Alatskivi krahvipreili Sophie Heloise Marie Euphrosine von Stackelberg Luunja paruni Ernst Friedrich von Nolckeniga. Nii läks Alatskivi mõis Nolckenite suguvõsale. Sophie ja Ernsti vanem poeg Arved Georg von Nolcken oli see mees, kes oma kavandite järgi lasi ehitada Alatskivile esindusliku eluhoone oma perekonnale - Alatskivi lossi. Ehituse valmimist toetasid nii Nolckenite kui ka Arvedi abikaasa Loewensternide perekond.
Lossi ehituste eeltööd algasid 1876.aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885.aastal. Loss on rajatud Suurbritannia kuninglikku residentsi – Šotimaal asuva Balmorali lossi eeskujul. Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Erinev on aga plaanilahendus, Balmorali loss on ka tunduvalt suurem sobitudes ideaalselt sealsesse maastikupilti. Ka nende losside looduslik paiknemineon võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus.
Lossi restaureerimine
Loss on kohaliku Peipsiääre valla tuntuim maamärk - nii on lossi visuaali kasutatud ka ühe osana Peipsiääre valla vapil. Samuti on loodus siinkandis kaunis ja vaheldusrikas, mistõttu on andnud põhjuse paljude rahva juttude ja ka Kalevipojaga seotud legendide tekkeks.